PÕHIKIRI
MITTETULUNDUSÜHING HIIUMAA JALGPALL
Põhikiri
1. Üldsätted
1.1. Mittetulundusühing Hiiumaa Jalgpall (edaspidi ühing) on mittetulundusühing, mis on asutatud Hiiu maakonnas Kärdlas.
1.2. Mittetulundusühingu nimi on: Mittetulundusühing Hiiumaa Jalgpall.
1.3. Mittetulundusühingu asukoht on: Hiiu maakond, Kärdla linn, Hiiu tn 1, 92413.
1.4. Ühing kasutab oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ega jaota kasumit oma liikmete vahel.
1.5. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik. Ühingul on oma sümboolika, lipp ja arveldusarved.
1.6. Ühingul on õigus osaleda teiste eraõiguslike juriidiliste isikute ja mittetulundusühingute tegevuses, kui see on vajalik ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
1.7. Ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele Tulumaksuseaduse mõistes.
1.8. Oma tegevuses juhindub ühing Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast, kodukorrast ja ühingu organite otsustest.
2. Eesmärk
2.1. Mittetulundusühingu eesmärgiks on:
2.1.1. heategevuslik sportliku tegevuse edendamine Hiiumaal, Hiiumaa jalgpalli tegevuse koordineerimine ja juhtimine, erinevate stipendiumide maksmine ning Hiiumaa jalgpalli esindamine Eesti jalgpalliorganisatsioonides avalikkuse huvides.
3. Liikmed, nende õigused ja kohustused
3.1. Ühingu liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes soovib aktiivselt osaleda ühingu tegevuses ja kes täidab käesolevat põhikirja.
3.2. Ühingu liikmeskond jaguneb noorliikmeteks ja täiskasvanud liikmeteks. Noorliikmeteks on liikmed alates 10-eluaastast, täiskasvanud liikmeteks alates 18-eluaastast.
3.3. Ühingu liikmeks võetakse vastu juhatuse otsusega selleks soovi avaldanud isiku kirjaliku avalduse alusel. Liikmeskonnast väljaastumise soovist tuleb kirjalikult juhatusele ette teatada 1 kalendrikuu. Juhatus teeb otsuse hiljemalt 2 kuu jooksul alates avalduse laekumisest.
3.4. Liige arvatakse ühingu liikmeskonnast välja juhatuse otsusega alljärgnevatel juhtudel:
3.4.1. liige avaldab selleks ise kirjalikult soovi;
3.4.2. kui liige ei ole tasunud liikmetele kehtestatud liikmemaksu 1 aasta jooksul ettenähtud suuruses ja tähtajal;
3.4.3. kui liige ei osale ühingu tegevuses mõjuva põhjuseta niivõrd pikka aega, et on alust arvata, et ta ei soovi edaspidi osaleda ühingu tegevuses;
3.4.4. ei täida põhikirjas liikmele pandud kohustusi.
3.5. Väljaarvatud liikmele tasutud liikmemaksu ei tagastada ning samuti puudub tal õigus ühingu varale.
3.6. Liikmel, kelle väljaarvamise küsimust arutatakse, on õigus osaleda juhatuse koosolekul ja esineda oma seisukohaga antud küsimuses.
3.7. Ühingu liikmetel on muude seaduses ja põhikirjas ettenähtud õiguste kõrval õigus:
3.7.1. valida ühingu juhtorganeid;
3.7.2. olla valitud ühingu organite liikmeks (va noorliikmed);
3.7.3. saada ühingu juhatuselt ja muudelt organitelt teavet ühingu tegevuse kohta;
3.7.4. esitada ettepanekuid kõigis ühingu tegevust puudutavates küsimustes;
3.7.5. jääda otsustamisel eriarvamusele ja nõuda selle protokollimist;
3.7.6. osaleda ühingu üritustel ja muudes tegevuses;
3.7.7. lahkuda oma avalduse alusel igal ajal liikmeskonnast.
3.8. Ühingu liige on kohustatud:
3.8.1. järgima ühingu põhikirja ja head tava, seejuures vältima tegevust ja käitumist, mis võivad kahjustada ühingu mainet;
3.8.2. osalema ühingu tegevuses ning täitma talle liikmete üldkoosoleku või juhatuse otsustega pandud kohutusi;
3.8.3. tasuma liikmete üldkoosoleku poolt määratud suuruses ja tähtajaks ühingu sisseastumis- ja liikmemaksu. (Liikme staatuse lõppemisega ettemakstud liikmemaksu ei tagastata. Liikmemaks terve majandusaasta eest tuleb tasuda ka siis, kui liikmelisus lõppeb aasta keskel).
3.8.4. Ühingu liikmele, kes rikub põhikirja või ei täida ühingu juhtorganite otsuseid, kohaldab ühingu juhatus distsiplinaarkaristusi; liikmetele on võimalik määrata ergutusi. Ditsisplinaarkaristuste kohaldamine ja määrad ning ergutusviisid ja -määrad on välja toodud kodukorras.
4. Juhtimine
4.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, kus igal liikmel on üks hääl. Juriidilisest isikust liiget esindab koosolekul selle juhatuse liige või juhatuse liikme poolt kirjalikult volitatud isik. Liige ei saa hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja ühingu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist.
4.2. Korralise üldkoosoleku kutsub kokku ühingu juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul.
4.3. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides ühingu juhtimist puudutavas küsimustes, mida ei ole põhikirjaga antud ühingu juhatuse pädevusse.
4.4. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4.4.1. ühingu põhikirja kinnitamine ja põhikirja muutmine;
4.4.2. juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
4.4.3. juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses ühingu esindaja määramine;
4.4.4. majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni akti kinnitamine;
4.4.5. mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;
4.4.6. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
4.5. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus.
4.6. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab liikmeid ette teavitama vähemalt 7 päeva.
4.7. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda liikmete nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumist samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel.
4.8. Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku ühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra.
4.9. Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.
4.10. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada ühingu liige. Ühingu liikme esindaja võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada, kui tal on olemas kirjalik volikiri või kirjalikku taasesitamist võimaldav allkirjastatud volitus. Esindajate volikirjad või nende ärakirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.
4.11. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa 50% ühingu liikmetest või nende esindajatest.
4.12. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest või nende esindajatest.
4.13. Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ning koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ja muud asjaolud. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos allkirjadega ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Protokoll on kättesaadav hiljemalt 14 päeva peale üldkoosoleku lõppu. Igal liikmel on õigus soovi korral saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja.
4.14. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik ühingu liikmed.
5. Juhatus
5.1. Ühingu igapäevast tegevust juhib ja ühingut esindab juhatus, kuhu võib kuuluda 1-3 liiget.
5.2. Juhatuse liikmete koosseisus teeb muudatusi liikmete üldkoosolek. Juhatuse volituste tähtaeg on 5 aastat. Juhatuse liikme võib tagasi kutsuda seaduses sätestatud tingimustel üldkoosoleku otsusega.
5.3. Kõigis õigustoimingutes esindavad juhatuse liikmed ühingut üksinda.
5.4. Juhatus on otsustusvõimeline, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest ning juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on vajalik kohalviibinud liikmete poolthääleteenamus.
5.5. Juhatuse pädevusse kuulub:
5.5.1. ühingu igapäevategevuse korraldamine sh liikmete arvestuse pidamine;
5.5.2. ühingu nimel lepingute sõlmimine;
5.5.3. ühingusse liikmete vastuvõtmine, arvestuse pidamine ja liikmemaksude kogumine;
5.5.4. ühingu tegevuskava ja eelarve koostamine;
5.5.5. majandusaasta aruande koostamise ja raamatupidamisarvestuse korraldamine;
5.5.6. ühingu vara kasutamine ja käsutamine vastavalt seaduse, käesoleva põhikirja ja üldkoosoleku otsustest tulenevatele nõuetele;
5.5.7. vajadusel ühingu kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja asjaõigusega koormamine.
5.6. Juhatus valib endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tööd.
5.7. Juhatuse liikmete tasustamine toimub üldkoosoleku poolt kehtestatud korras.
5.8. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on kaks aastat.
6. Järelvalve ja raamatupidamine
6.1. Järelvalvet juhatuse tegevuse üle teostab üldkoosolek, kes määrab ühingu tegevuse kontrollimiseks 1-3-liikmelise revisjonikomisjoni, kes kontrollib ühingu tegevust vähemalt üks kord aastas. Revisjonikomisjon esitab revideerimise aktid ja ettepanekud kinnitamiseks üldkoosolekule. Revisjonikomisjoni ei valita ühingu juhatuse liikmeid ega palgalisi töötajaid.
6.2. Juhatus korraldab ühingu raamatupidamisarvestust vastavalt raamatupidamise seadusele.
6.3. Pärast majandusaasta lõppu korraldab juhatus majandusaasta aruande koostamise ning esitab selle üldkoosolekule.
6.4. Ühingu majandusaasta algab 01.jaanuaril ja lõppeb 31.detsembril.
7. Ühingu ühinemine, jagunemine ja lõpetamine
7.1. Ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine toimub mittetulundusühingute seadusega kehtestatud korras.
7.2. Ühingu lõpetamise korral toimub selle likvideerimine ning likvideerimismenetluses alles jäänud vara antakse üle teisele (sarnaste eesmärkidega) tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja liikmele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
7.3. Käesolevas põhikirjas reguleerimata küsimused lahendatakse mittetulundusühingute seaduse ja muude õigusaktidega sätestatud korras.
Käesolev põhikiri on kinnitatud 11.07.2012.